Üks esimesi küsimusi, mida kuulen väljastpoolt ELi tulevatelt klientidelt, on alati sama teema variatsioon: „Oota, kas ma saan siin tõesti osta? Ilma piiranguteta?" Aus vastus on jah – kuid on mõned asjad, mida tasub teada enne millegi allkirjastamist.

Läti on Euroopa Liidu liikmesriik ning selle kinnisvaraõigus on paljude riikidega võrreldes suhteliselt lihtne. Välismaalased – sealhulgas ELi mittekodanikud Türgist, Araabia Ühendemiraatidest, Kasahstanist või mujalt – võivad elamukinnisvara vabalt osta. Elamiskohustust pole, eriload puuduvad ning kodakondsuspõhiseid piiranguid elamukinnisvara suhtes ei ole.

Samas säästab protsessi tundmine ja oodatava teadmine palju segadust. Seletan seda nii, nagu seletan oma klientidele.

Kuidas ostmisprotsess tegelikult toimib

Kinnisvaratehingud Lätis toimuvad notari kaudu. See pole vabatahtlik – see on seadusega nõutud. Notar kinnitab mõlema poole isikusamasuse, kontrollib omandiõiguse puhtust ja sertifitseerib tehingu. Seejärel registreeritakse omandiõiguse üleminek Läti kinnistusraamatus (Zemesgrāmata), mis on riiklik ametlik register kõigi kinnisvaraõiguste kohta riigis.

See süsteem on tegelikult ostjatele väga hea. Kinnistusraamat on läbipaistev ja avalikult otsitav – saate kontrollida omandiõigust ning otsida koormisi, hüpoteeke või vaidlusi enne ostmist. Miski pole peidetud ning pärast registreerimist on teie omand seaduslikult kaitstud.

Plaanipõhiste ostude puhul nagu Riga Waterfront näeb tüüpiline kulg välja järgmiselt:

Kogu ostu saab sooritada kaugelt. Te ei pea dokumentide allkirjastamiseks Lätti reisima – notariaalselt kinnitatud volikiri katab kõike. Töötame regulaarselt klientidega Türgist, AÜE-st ja Saksamaalt, kes läbivad kogu protsessi riiki külastamata.

Mis on põllumajandusmaa puhul?

On üks piirang, mida tasub mainida: põllumajandusmaa. ELi mittekodanikud ei saa Lätis põllumajandusmaad vabalt osta ilma heakskiitmisprotsessita. Kuid see ei kehti elamukinnisvara ega linnakinnisvara kohta – seega Riga Waterfronti sarnase projekti puhul pole see küsimus.

Maksud ja tasud – mida eelarvestada

Siin üllatuvad inimesed mõnikord, seega tasub konkreetne olla.

1,5%
Riigilõiv omandi registreerimise eest — eraisikust ostja, ülempiir 50 000 €
0,2–0,6%
Aastane kinnisvaramaks Riias (katastriväärtuselt) — ainult siis, kui korteris on 1. jaanuaril deklareeritud nõuetele vastav isik; vastasel juhul 1,5%
Maksuvaba
Käibemaks kasutatud elamukinnisvara edasimüügil (uus või veel kasutamata kinnisvara: 21%)

Omandiõiguse registreerimise riigilõiv kinnistusraamatus tasutakse enne kande tegemist. Eraisikust ostja jaoks on see 1,5% kinnisvara väärtusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 €; ettevõte tasub 2%, samuti ülempiiriga. Aluseks võetakse suurem kahest: lepingus märgitud hind või kinnisvara katastriväärtus (Ministrite kabineti määrus nr 1250, kehtiv 2026. aasta oktoobri seisuga). Notaritasud on eraldi ja need kehtestab Ministrite kabineti määrus nr 737: tehingu notariaalakti eest võetakse 0,5% tehingusummast (vähemalt 140 €) ja avalikule registrile esitatava avalduse allkirja kinnitamine maksab kindla 23 €, mõlemal juhul lisandub käibemaks (tariifid kehtivad alates 16. aprillist 2026).

Käibemaks sõltub sellest, kas kinnisvara on uus või kasutatud. Kasutatud elamukinnisvara edasimüük on üldjuhul käibemaksuvaba. Uue või veel kasutamata kinnisvara müük — sealhulgas hoone, mida pole veel kasutusele võetud, või hoone, mida müüakse esimest korda aasta jooksul pärast kasutusele võtmist — ei ole vabastatud ja kohaldatakse tavamäära 21%, kui müüja on käibemaksukohustuslane (Läti käibemaksuseaduse artiklid 1, 41 ja 52, kehtivad 2026. aasta oktoobri seisuga). Küsige oma juristilt, kuidas see teie konkreetsele lepingule kohaldub.

Aastane kinnisvaramaks on kohaliku omavalitsuse maks, mistõttu määr sõltub kinnisvara asukohast. See arvutatakse katastriväärtuselt 1. jaanuari seisuga, mitte teie makstud hinnalt; maksude jaoks kasutatav „fiskaalne“ katastriväärtus arvutatakse nii, et see vastaks 2012/2013. aasta kinnisvaraturule (Riiklik Maateenistus). Riias kohaldatakse vähendatud määrasid 0,2%, 0,4% ja 0,6% (rakendatakse katastriväärtuse järjestikustele osadele) ettevõtluseks mittekasutatavale korterile ainult siis, kui eeskirjade tingimustele vastava isiku elukoht on korteris deklareeritud 1. jaanuaril kell 00:00; vastasel juhul on määr kogu aasta eest 1,5% katastriväärtusest. Ettevõtte kaudu omatud korteri puhul kehtivad täiendavad tingimused (Riia siduvad eeskirjad nr 148, kehtivad 2026. aasta oktoobri seisuga). Määrad kehtestab iga omavalitsus ja need võivad muutuda — kontrollige oma korteri andmeid Riia linnavolikogu rahandusosakonnast või maksunõustajalt.

Kas korteri ostmine Riga Waterfront'is annab mulle Läti elamisloa?

Kinnisvara ostmine Lätis ei ole enam elamisloa alus — see võimalus kaotati 15. septembril 2026.

Mida ütleksin esmakordne ostjale

Aus nõuanne: ärge püüdke seda üksi läbi teha. Mitte sellepärast, et see oleks keeruline — tegelikult on see lihtsam kui paljudes riikides —, vaid sellepärast, et hea kohalik jurist märkab asju, mis väljastpoolt ei ole ilmsed. Omandiõiguse kontroll, volikirja sõnastus, maksuga seotud tagajärjed teie enda maksuresidentsuse riigis. Need detailid loevad.

Hea uudis on see, et juriidilised kulud Lätis on mõistlikud ja süsteem on läbipaistev. Hallasid alasid pole, mitteametlikke "tasusid" pole. See on korralik ELi õigusraamistik ja see toimib ootuspäraselt.

Kui kaalute konkreetselt Riga Waterfronti, haldame koordinatsiooni – reserveerimisest üleandmiseni – ning töötame kogenud juriidiliste partneritega, kes tegelevad regulaarselt rahvusvaheliste ostjatega. Juhendame teid iga sammu läbi.